18.–19. aprillil sünnib Tallinnas Kalevi spordihallis midagi erakordset. Estonian DanceSport Open 2026 galaõhtu alguses astub lavale Evelin Ainomäe, kelle partneriks on viiekordne maailmameister võistlustantsus Marius Andrei Balan Saksamaalt. See ei ole Evelini jaoks lihtsalt üks esinemine, vaid osa palju suuremast isiklikust unistusest ja uuest teekonnast, mille nimel on ta juba mõnda aega vaikselt töötanud. Ühtlasi tutvustab ta Eesti publikule PRO-AM kategooriat – maailmas väga populaarset formaati, mida Eesti võistlustel pole seni nähtud.

Ballroom dance ehk võistlustants ehk tantsusport paelus Evelini juba väga noorena. See ei olnud tema jaoks kunagi lihtsalt peotants või seltskondlik harrastus, vaid midagi palju suuremat.

“Ma mäletan ennast juba väikese tüdrukuna võistlustantsu võistlusi jälgimas. See naelutas mu televiisori ette. Ma olin lummatud. Seal oli minu jaoks nii palju emotsiooni ja tundeid ning samas füüsilist vastupidavust. Ilu ja sportlik võimekus koos.”

Lisaks tantsijatele ja liikumisele paelus teda ka muusika. Eriti sügava jälje jättis pasodoble.

“Pasodoble karakter on nii äge ja emotsionaalne. See on minu jaoks nagu elu väljendus, kus on väljakutseid ja võitlust, mis vajavad julgust ja usku endasse, kuid panustades tuleb edu. Pasodoblet vaadates olin ma alati kütkestatud, sest ma ei saanud aru mitte ühestki sammust. Ma ei mõistnud, kuidas seda üldse tantsida.”

Evelin meenutab ka, kuidas samba rütmid teda alati kaasa kiskusid, kuid võimalust selle spordialaga päriselt tegeleda tal toona ei olnud. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja hiljem Tallinna Inglise Kolledžis ning võistlustants jäi lihtsalt kaugeks imetluseks.

“Meis on ju tavaliselt arusaam, et sellisel tasemel tantsimiseks peab alustama noorelt. Seltskonnatants või peotantsu kursused mind ei paelunud. Mul on kohati ebarealistlikud soovid – kõik või mitte midagi. Kui tantsida, siis tahan teha seda enda jaoks maksimaalsel tasemel.”

Üks ootamatu lubadus muutis kõik

Pööre tuli täiesti ootamatult. Evelin oli ühe enda loodud BABORi ürituse keskel, kuhu ta oli kutsunud esinema Golden Dance klubi võistlustantsijad Martin Parmase käe alt. Kohal oli ka televisioon ja intervjuu käigus jõuti küsimuseni – millest Evelin ise unistab?

“Peo teema oli inimeste julgustamine unistama ja oma unistusi ellu viima. Järsku küsis saatejuht minult, millest unistan mina.
Ja minu kohene, täiesti läbimõtlemata vastus oli – unistan pasodoble tantsimisest.”

Sellest hetkest läks kõik kiiresti edasi. Saatejuht ulatas talle käe ja võttis lubaduse, et aasta pärast samal peol tantsib ta kaamerate ees pasodoble’t.

“Ma ei saanud keelduda. Minu lubadused on alati täitmiseks. Kui ma midagi luban, siis ei tule kõne alla, et ma seda ei tee. Ma ei saa seda murda. Ja nii sattusingi sellesse teemasse, teadmata, kuidas seda üldse realiseerida.”

Esimene etteaste ja tunne, et enam tagasiteed ei ole

Pasodoble etteasteks sai Evelin valmistuda Martin Parmase juhendamisel vaid 11 trenni jooksul. See tundus talle alguses täiesti võimatu.

“See tundus mission impossible. Kindlasti saan ma palju paremini, kuid nii lühikese ettevalmistuse juures nullist alustades ja arvestades, et tantsisin veel kaamerate ees, mis loomulikult tekitab lavanärvi, olen rahul, kuidas see välja kukkus.”

Tema partneriks oli Frederik Roostfeldt. Kuigi koos jõuti tantsida vaid paar üksikut korda, õnnestus etteaste hästi. Ühes kohas unustas Evelin isegi ühe elemendi, kuid Frederiku professionaalsus päästis olukorra.

“Õnneks viis ta mu õigesse rütmi tagasi. Kui ma oleksin silda liiga vara laskunud, poleks meie tants enam muusikaga ühtinud ja lõppakord oleks tulnud valel ajal. Õnneks ma ise oma veast aru ei saanud, muidu oleksin vist poole tantsu pealt hirmust koomasse kukkunud.”

Pärast seda oli selge, et tants ei kao tema elust enam kunagi.

“Peale seda etteastet tundsin, et ilma tantsuta ma enam elada ei suuda. Tants mõjub mulle nagu teraapia või ravim. Ma olen tantsides justkui kuskil mujal maailmas, oma unistuses, ja peale tantsu on mul veel mõnda aega nii hea enesetunne, et pähe tulevad väga head mõtted ja mul on tohutu tegutsemise ja loomise jõud.”

Tema sõnul võiks iga inimene leida endale midagi, mis energiataset tõstab ja optimismi sisendab.

“Kui sul on midagi, mis sind päriselt toidab, siis saad ka väljakutsetega paremini hakkama.”

Sügisel algas uus etapp: cha-cha-cha

Pasodoble järel kasvas Evelini soov tantsida veelgi. Sügisel alustas Evelin Martin Parmase käe all cha-cha-cha’ga.

“See on nii naljakas, sest trenni minnes arvasin, et kõik tantsud peale pasodoble oskan enam-vähem ära teha. Teiste tantsude põhisammud tunduvad ju tuttavad. Ikka oled elu jooksul kuskil oma arust sambat tantsinud. Suur oli aga minu imestus, kui sain esimeses trennis aru, et ma ei oska taas mitte midagi. Isegi puusanõksu ei oska.”

Kõik, mida ta oli seni arvanud teadvat, osutus valeks. Martin Parmas ütles talle, et keha peab liikuma nagu Rubiku kuubik – ülakeha ja alakeha liiguvad täiesti erinevalt.

“Võib olla, et puusad ja jalad teevad väga energilist liigutust, aga õlad ja käed jäävad täiesti rahulikuks ja pigem paigale. Puusanõksutamise asemel pidin õppima keha keskosa külgi ette keerama. Esimestes trennides ma ei kuulnud isegi muusikat. Juba õigesti seismisest – jalad välja poole, peaaegu nagu balletis – ja külgede ette keeramist harjutades olid mul trenni lõpuks juuksed märjad nagu oleksin duši alt tulnud.”

Evelini jaoks on võistlustants kehavalitsemise meistriklass.

“Aju töötab seal ka täisvõimsusel. Kui alustad nullist ja pole ka mõnes muus tantsutrennis käinud, siis sa tõesti ei saa aru, kuidas astuda, pöörata või isegi õigesti seista. Alguses tundus see jällemission impossible. Aga ma ei lasknud end hirmutada. Ma tean, et see pole võimatu. Mul on lihtsalt pikk tee ees. Ma tunnen, et pean oma keha suutma panna endale ja oma hingele alluma. Üks päev tuleb see kõik välja hästi! Seega oleme väikeste pausidega treeninud sügisest.” 

Uus roll, uus väljakutse

See, et Evelin astub nüüd sellesse maailma järjest sügavamalt sisse, tähendab talle korraga nii palju.

“See tähendab mulle suurt ja veidi hirmutavat väljakutset. Samas on see minu unistuse täitumine. Ma unistan, et tantsin võistlustantsu nii hästi, kui minu võimuses on. Ja oma tegevusega tahan anda ka teistele sõnumi, et unistused on täitmiseks ja miski pole võimatu.”

Ta usub, et vanus ei tohiks olla see, mis inimesi tagasi hoiab.

“Elu on pidev arenemise protsess. Me ei tohi lasta ennast häirida vanusest. Ma soovin oma unistuse ellu viia ja kogeda võite selles elus. Järgmine pole garanteeritud. Samuti tasub kasutada seda, mis on sulle antud. Kui on mõnedki eeldused oma unistuse täitmiseks, tasub nende eelduste eest olla tänulik ja neid kasutada.” 

Uus suurhetk

Estonian DanceSport Open 2026 on Eesti suurim rahvusvaheline võistlustantsu sündmus. 18.–19. aprillil toimub Kalevi spordihallis maailmakarika etapp tantsuspordis, mis toob Tallinnasse võistlema maailma paremiku.

Selle sündmuse laupäevase gala osa alguses, kell 17:00, astub lavale ka Evelin Ainomäe.

“See on maailmakarika etapp tantsuspordis, mis tähendab, et maailma parimik tuleb Tallinnasse võistlema. Osalejaid tuleb üle maailma ja loomulikult on kohal ka Eesti paremik. Selle ürituse raames saan teha enda etteaste, kus tantsin cha-cha-cha’d viiekordse maailmameistri Marius Andrei Balaniga.”

Evelini jaoks on see teine suur tuleproov võistlustantsus ja publiku ees tantsimises. Kui pasodoble oli esimene katse, siis cha-cha-cha on osutunud tema sõnul palju suuremaks väljakutseks.

“Hetkel olen veidi murelik, kas suudan veel selle kuu aja jooksul piisavalt areneda, et etteaste kenasti välja tuleks. Selle tantsu tehnika on nii keeruline, et aju peab samal ajal mõtlema jalgadele, kehale, õlgadele, kätele ja sammukombinatsioonidele. Arvestades lavanärvi ja minu algaja taset on see tõesti mega väljakutse. Eks tulge vaatama, kuidas õnnestub.”

Marius Andrei Balan – maailmameister partnerina

Võimalus astuda lavale koos sellise taseme tantsijaga sündis samuti üsna ootamatult.

“Üks päev trenni lõpus oli Martinil selline mõte. Olin juba pikemat aega mõelnud, et vajan esmast eesmärki, näiteks mõne võistluse või konkreetse suurema sihi näol. Sellisest võimalusest ei osanud ma aga isegi unistada. Ega me kohe ei teadnud, kas Marius on nõus. Aga oli.”

Ettevalmistus koos maailmatasemel tantsijaga tekitab Evelinis korraga nii elevust kui ka suurt vastutust.

“Hirmus on, kuna vastutus on nii suur.”

Esmakordse kategooria PRO-AM tutvustus Eesti publikule

See etteaste ei ole oluline ainult Evelini enda teekonna tõttu. Sama oluline on ka see, et ta tutvustab Eesti publikule PRO-AM kategooriat, mida Eesti võistlustel pole seni olnud.

PRO-AM tähendab formaati, kus professionaalne tantsija tantsib paaris amatööriga. Kogu maailmas on see juba väga populaarne ja selles formaadis on võimalik võistelda üle maailma.

“Minu etteaste ongi selleks, et tutvustada vaatajatele kategooriat tantsuspordis, mille nimi on PRO-AM, kus amatöör treenib individuaaltreeningute kaudu tantsuproffiga. Kogu maailmas on see tänaseks väga populaarne ning võistelda on võimalik üle kogu maailma.”

Evelin ütleb, et just see teeb 18.–19. aprillil Kalevi spordihallis toimuva maailmakarika etapp eriti eriliseks.

“Lahe on tutvustada inimestele midagi, mis on laiemale publikule veel suhteliselt tundmatu.”

Ta usub, et sellel alal on Eestis tulevikku.

“Kindlasti on inimesi, kes hakkavad seda harrastama.”

Järgmisel aastal lisandub PRO-AM kategooria ka Estonian DanceSport Openi kavasse, mis tähendab, et juba järgmisel aastal võib Evelinit näha seal ka võistlustules.“Üheks minu unistuseks on kindlasti võistelda Blackpooli tantsufestivalil, mis on üks legendaarsemaid ja prestiižsemaid tantsusündmusi maailmas. Aga järgmisel aastal saab juba mind ka siin näha PRO-AM kategoorias võistlemas.”

Trenn, taastumine, toitumine ja tohutu töö

Aprillis toimuva etteaste taga on väga palju nähtamatut tööd. Järgmiste nädalate jooksul plaanib Evelin seda teekonda ka avalikumalt jagada.

“Nendel nädalatel, mis on võistluseni jäänud, kajastan oma teekonda Instagramis. Mul on trennid treener Martin Parmasega. Sel nädalal kohtun juba ka Marius Balaniga, kellega treenime kaks korda. Lisaks harjutan mitu korda nädalas tantsu ise.”

Kord nädalas treenib ta ka oma fitness-coach’i Margus Silbaumiga.

“Temaga teeme kõike toetavat, mis aitab mu kehal võistlustantsu võtete ja sammudega üldse hakkama saada. Treenime spetsiifilisi lihaseid ja arendame vastupidavust. Arutame ka toitumist. Teen lisaks ise jõusaalis veel teatud lihastele toonust andvaid harjutusi ja mõned rasvapõletuse sörgid. Kokku tuleb seda kõike väga palju.”

Evelini sõnul on treening, taastumine ja toitumine selles protsessis võrdselt olulised.

“Kõik kolm on megaolulised ja toetavad üksteist. See pole üldse lihtne tasakaal. Pean treenima suhteliselt palju, et saavutada vormi ja oskusi, aga samas ei tohi keha liiga stressi ajada ega üle treenida. Tuleb anda aega ka taastumiseks.”

Kaalu alandamine on samuti osa ettevalmistusest, kuid väga teadlikul viisil.

“Mul on hetkel eesmärk kaotada esinemiseks 2,5–3 kilo rasva. See on suur väljakutse. Kaalu kaotavad inimesed tihti vee või lihase arvelt, aga lihase kaotus on eriti vanemaks saades katastroof. Kuidas kaotada kaalu ainult rasva arvelt? Selleks on vaja täpset toitumist ja õiges pulsis trenne.”

Ta tunnistab ausalt, et kõik ei ole veel lõpuni paika saanud.

“Viimastel nädalatel, kui olen treeningkoormust tõstnud, olen maadelnud mitu korda nädalas kohutavate peavaludega. See kõik tuleb paika saada. Sööma peab kindlasti piisavalt ja näljutamine on täiesti vale suund. Siis ei ole ka jõudu tantsida.”

Evelin nendib, et alahinnata ei saa ka vitamiine ja mineraale, mida ta on oma rutiini lisanud. Kõigest sellest saab lähemalt lugeda juba järgmistes lugudes.

Kõige raskem osa on mitte alla anda

Kui küsida, mis on selle teekonna kõige raskem osa, siis vastab Evelin kõhklemata: mitte alla anda ja anda endale aega areneda.

“Ma olin alguses väga pettunud, et tantsin nagu puuhobune. Vahel on ka piinlik. Aga see ei aita. Õnneks olen ma sellest piinlikkusest veidi üle saanud ja Martin on väga toetav olnud. Tal on minu meelest megakannatus. Ma oleksin vist ammu minusugusele öelnud, et kuule, oled ikka kindel?”

Aga loobuda ta ei kavatse.

“Ükskõik kui raske see mulle ka ei tundu, ma ei loobu oma unistusest. Pean allutama oma keha ja õppima seda suunama nii, et ta liiguks nagu võistlustantsus vaja.”

Miks tasub 18. aprillil Kalevi spordihalli tulla?

18.–19. aprillil tasub kindlasti Kalevi spordihalli tulla, sest kohal on maailma tipud ning hindamas on rahvusvahelised kohtunikud. Gala osa, mis algab laupäeval kell 17.00, saab olema elegantne meelelahutus – jagub ilu nii silmale kui kõrvale.

Kes soovib, saab soetada koha VIP-lauas, kus on parim vaade ja lisaks kaetud laud. Miks mitte nautida kevadist laupäeva õhtut vaadates maailmaklassi tantsu? Maailma spordisündmus tuuakse meile kätte.

Evelin loodab, et publik võtab sellest õhtust kaasa rohkelt positiivseid emotsioone ja rohkem elurõõmu ning et inimestel oleks rohkem jõudu teha seda, mis neid päriselt inspireerib ja arendab.

Tema kutse publikule on lihtne:

“Tule vaata ja naudi. Sulle esineb maailma paremik, kelle soorituse ja ettevalmistuse taga on tohutu pühendumine ja tahtejõud. Ka kostüümide ja kleitide taga on meeletu arv töötunde ja vahel ka viimased säästud. Seda kõike võiks ju näha.”

Elame Evelini teekonnale kaasa ning juba järgmisel nädalal saab lugeda kleidi valmimisest, treeningutest ja toitumisest.

Piletid on müügil Piletilevis.