18. aprill läheneb. Mida lähemale see päev tuleb, seda rohkem tiirleb mu elu ümber ühe kindla punkti kalendris. Praegu on mul iga päev trenn või kaks. Samas olen viimasel nädalal võidelnud halvema enesetundega ja kartnud mõnda külmetushaigusesse nakatuda, seega olen pidanud ennast veidi enam säästma. On jäänud ära kõrge pulsiga pikem sörk, sest olen kartnud ennast liialt kurnata, millega võib kaasneda ka haigestumine. Haigust ei saa ma praegu küll endale lubada.

Tantsutehnika parandamine

Tantsutrenne on sel nädalal ka veidi vähem, kuna Martin Parmas on oma parimate õpilastega kuulsal Blackpooli tantsufestivalil ja ka mina ise viibin enamuse nädalast Monacos ilumeditsiini konverentsil. Selleks ajaks loon lihtsalt teise treeningrütmi. Tagasi jõudes tuleb aga intensiivsem tants taas ja mul on plaanis lisada treeningutele Reformer Pilates Golden Clubist, mis on igale tantsijale ideaalne, et arendada painduvust ja hoolitseda lihaste heaolu eest. Martin on rõhutanud, et tantsijale on lisatreeninguna pilates just ideaalne, hoides keha elastsena.

Kalorikulu poolest on kindlasti kõige energiakulukam tantsutrenn. Eriti siis, kui enamuse trennist tantsime, mitte ei säti nii palju tehnikat. Üldiselt on aga nii, et isegi kui olen peale trenni väsinud, siis mõne tunni pärast on kõik jälle okei.

Mul on praegu mitu fookust korraga. Kõige olulisem on vast tantsutehnika parandamine. Martini trennides jõuame ikka ja jälle cha-cha-cha baassammude juurde, kus teen veel midagi valesti. Igas liigutuses on nii palju detaile. Vahel ma ei saa aru, kuidas see cha-cha-cha lock step saab selline kosmos olla. No kaua võib seda harjutada ja ikka pole perfektne?

Kõik algab juba õigest rühist, kus raskus on seistes pigem päkkadel ja kannad tihti maad isegi ei puuduta. Siis väljaspoolsus, et jalad vaatavad väljapoole ning seda juba puusast alates. Alguses oli isegi tunne, et mu jalad ei pööragi piisavalt välja. Ajaga on see võimekus aga kenasti muutunud. Siis kindlasti see, et astudes läheb esmalt maha pöid, vahel isegi suur varvas, mitte kand. Ja jalad teevad liigutusi, kus põlved moodustavad nurga ja seejärel peaaegu plaksudes sirgeks minema peavad. Ja siis muidugi see, millest olen ka varem rääkinud – keha liigub nagu ruubiku kuubik ja puusade nõksutamise asemel liigun külgi vahetades edasi.

Detaile on nii palju ja sageli, kui teen ühte detaili paremini, siis unustan jälle teise. Eks selleks, et kõik jääks lihasmällu, on vaja palju töötunde ja pean endale aru andma, et olen ikkagi alles algaja.

Minu meelest on nii naljakas see, kuidas tantsu vaadates tundub, et kõik on nii lihtne ja loomulik ja tehtud möödaminnes naeratuse saatel. Pealtvaatajal ei ole aimugi, kui palju tehnikat on igas sammus ja kui palju pingutust see tegelikult nõuab. Pingutuse tõestuseks ongi kindlasti pulss, mis tantsuga lakke hüppab – ja seda ka tipptantsijatel.

Kuidas ma end vahel võpsikusse juhin

Ma ise tunnen tantsides ka suurt ajupingutust. Kui tantsin oma kombinatsiooni, on mul peas skeem – mis millele järgneb. Ja nii kui ma kaasa ei mõtle ja tähelepanu hajub, unustan sammud ära. Tantsusport on ka paarissport, mille võlu peitub kahe tantsija koostööl, omavahelisel kommunikatsioonil ja usaldusel. Meespool on see, kes vastutab juhtimise eest. Ma olen aga märganud, et tantsin enamasti keskendunult enda peas olevat mustrit ja tihti ei oska märgata partneri märguandeid ja suunamist. Ühendatud käe abil annab tantsupartner tegelikult signaale, kuhu suunas liikuda, samuti saab lisada kiirust juurde naispartneri liigutustesse, näiteks pööretesse.

Mul on veel palju areneda, et mõista seda juhtimist. Trennis on juhtunud sageli, et kui arvan, et tean juba sammukombinatsiooni, siis võtan hoopis ise juhtimise üle. Ja juhin siis ennast muidugi sageli ka kuskile võpsikusse. Martin on naljatades öelnud, et võistlustantsu õnnestumise eest vastutab meespartner, kellel on juhiroll, ja kui midagi ei õnnestu, on süüdi juht. Ehk mees on alati süüdi. Minu jaoks ei ole aga vahet, kellel süü – mina soovin maksimaalset enda võimete kohast sooritust.

Selle spordiala puhul on minu eeliseks kindlasti see, et mul on treenitud ja vastupidav süda, mis taastub kiiresti. Samuti toonuses lihased, mis aitavad hoida tantsu ajal nii rühti kui sooritada ka teatud samme. Väga tähtsad on kindlasti ka nn core-lihased ehk keha kõhuosa. Ja neid saab väga edukalt arendada igaüks kas või kodus erinevaid plankharjutusi tehes. Minu plangud koos treener Margus Silbaumiga on sellised, mis küll tihti veremaitse suhu toovad. Jalad kummilindil õhus ja erinevaid liigutusi tehes. Seda harjutust näitan varsti ka teile.

Ilma võhmata oleks tants suhteliselt võimatu. Ometi areneb tantsuvõhm ikkagi palju just tantsides, kus keha kohaneb tantsuga ja aitab paremini vastu pidada. Võistlustantsu kava pikkus on enamasti umbes 1 minut ja 30 sekundit. Võhikule tundub see lühike, aga sellest piisab täiesti, et pulss maksimumis ära käiks.

Võitlus lavanärviga

Pärast Marius Balaniga kohtumist olen terve nädala mõelnud sellele, kuidas kontrollida lavanärvi. Olen mõelnud, kuidas oma aju paremini treenida ja hirmu juhtida. Tema ees tantsimine tõstis mu pulsi hirmust nii kõrgeks, et tundsin, et sooritus, mis on füüsiliselt ja vaimselt nii suur väljakutse, on nii kõrge pulsiga peaaegu võimatu ära teha nii, et see välja paistaks lõbus ja flirtiv. Olen ennast analüüsinud ja jõudnud arusaamani, et suur lavanärv on siiski eelkõige põhjustatud sellest, et see ala on mulle uus. Et tantsida enesekindlalt, vajan palju praktikat, sest harjutades tuleb vilumus. Proovin ka sisendada endale, et minu tants ei peagi olema võrdne proffidega, kes selle nimel võib-olla 10 või enam aastat vaeva on näinud.

Marius Balaniga kohtumise eel ma muidugi pabistasin. Kartma ei oleks ma pidanud, kuid arvan, et mu reaktsioon oli loomulik. Ja see tuli sellest, et leian, et mu tants on alles nii algeline. Tahan enamat, tahan olla parem. Samas kõik laabus ilusti. Tema teadis, mida tegema tuli – PRO AM kontseptsioonis ongi partner amatöör. Olen siiski väga tänulik, et Martin ja Marius mulle selle võimaluse andsid.

Kuna Marius on minu tasemega nüüd kursis, siis on hirmu vähem, kuid loodan ikkagi palju veel areneda, et meie kooslus, kus maailma absoluutne tipp minuga tantsib, näeks etteastes välja veenev ja nauditav. PRO AM formaat on minu jaoks ideaalne, kuna läbi individuaaltreeningu on areng maksimaalne ja teatud taseme saab kiiremini saavutada. Kuna teine partner on professionaal, siis tänu tema oskustele saab ka amatöör enam abi ja tants saab näida välja profim kui kaks algajat koos tantsides. Ma partneriga teist enda sugust ei sooviks – vähemalt mitte kuskil võistlusel või avalikkuse ees esinemisel. PRO AM-is saan tunda ennast nagu päris võistlustantsija ja see teeb minu jaoks selle ala nii ägedaks.

Kõige raskem osa minu keha jaoks on ilmselt see, et minusuguse algaja ja profitantsija vahe seisneb ka selles, et proff oskab oma keha ja energiat säästa. Mulle tundub, et kuna paljud liigutused on mulle uued, siis ei tea ma veel, kuidas neid võimalikult ökonoomselt sooritada. Näiteks tundub mulle, et olen tihti üle keha pinges ja hoian kõikvõimalikke lihaseid toonuses, kuigi piisaks poole vähemast.
Eks see tuleb ajaga.

Minu areng on aga juba olnud suur. Nagu varem mainisin, hakkas alguses higi voolama juba jalad väljapool sirutatud asendis seismisest. Aga kuna tantsin kingades, siis märkas Martin mingil hetkel, et sokkis tantsides on mul tehnika väga õige ja ilus, niipea aga kui panen jalga tantsukingad, lõpetab mingi osa mu jalalabast töö ja suur osa tehnikast kukub kokku. Tegelen palju sellega, et jalad saaksid kingadest võitu ja et tunnetaksin tantsupõrandat ka kingades.

Taastumine ja keha kuulamine

Keha peab õppima kuulama. On olnud päevi, kus lisaks hommikusele tantsutrennile olen mõelnud õhtul veel minna sörki või jõusaali tegema, aga olen tundnud kurnatust. Siis olen mõelnud, et vajan puhkust. Keha peab peale treeningut taastuma. Olen kogenud, et mõne leebema trenni päeva järel on järgmises trennis palju madalam pulss ja super energia – järelikult sai keha hästi taastuda ja on valmis uueks pingutuseks. Ka tantsusammudega on nii, et vahel trennis uut kombinatsiooni õppides ei saa eriti midagi aru ja kõik tundub ebaloogiline, aga üle öö, peale taastumist, on miski nagu paika loksunud ja täiesti tehtav.

Mul on ka kalduvus minna õppides äärmusesse. Kui Martin ütleb, et mingi liigutus peaks olema veidi teravam või suurem, siis teen kohe midagi väga ekstreemset ja üle võlli. On kas minimaalne või maksimaalne, vahepealset ei ole. Tegelikult peaksin õppima olema maitsekalt mõõdukas. Samas on see kõik nii põnev, sest ma tunnen, kui palju on võimalik areneda ja kuidas ka kõige profim tantsija saab olla veelgi parem ja tantsida veelgi paremini.

Kuna ma ei arva, et minu toitumine on nii suure koormuse jaoks täiuslik, siis tarbin lisaks nii vitamiine kui mineraale. Pean olema kindel, et kehas ei teki defitsiiti. Kuigi ma oma vanust takistuseks ei pea, soovin olla oma keha suhtes võimalikult hoolitsev. Seega võtan juurde magneesiumi, D-vitamiini ja teatud B-grupi vitamiine. Vahel ka Q10 ja immuunsust tõstvaid antioksüdante. Vahel joon trenni ajal elektrolüütidega rikastatud vett, et higistades kaotatud mineraalid tagasi saada ja et vedeliku keha niisutav toime oleks tõhusam. Oomega rasvhappeid pean ka oluliseks – need on nii ajule kui ka nahale head. Ja tantsides peab ka mõttetegevus olema äärmiselt kiire.

Toitumine ja ideaalne lavavorm

Olen öelnud, et mu eesmärk enne etteastet on kaotada umbes 3 kilo rasva. Selle numbri võtsin ma ise kuskilt. Mu sisetunne lihtsalt ütles nii. Analüüsisin enda välimust ja vaatasin kaalunumbrit. Arvan, et veidi võiks olla vähem pehmust ladina napi kleidi jaoks. Kas see teoks saab, ma ei oskagi praegu öelda. Nii Martin kui Marius on öelnud, et nende poolt mulle alla võtmise käsku ei ole. Aga eks mul endal on nägemus, milline ma laval välja näha soovin.

Plaan on süüa teadlikult ja õiget toitu. Küsimus ei ole vaid kalorites, vaid ka selles, millest need kalorid koosnevad. Lihasele on kindlasti vaja proteiini, kuid enne ja pärast treeninguid ka süsivesikuid, ja organism vajab ka rasva. Proovin teha targemaid valikuid ning samuti on oluline, et kvaliteetne toit oleks õigel ajal ka käepärast. Pikka trenni ei saa ma kindlasti tehtud tühja kõhu pealt, vaid hea oleks enne süüa kas või pool banaani. Peale trenni on samuti tähtis energiat kehale tagasi anda. Söön palju erinevaid kohupiimatooteid proteiini allikana ja proovin leida vähem rasvaseid variante. Proteiin on lihaste ehitusmaterjal ning aitab kaasa treeningujärgsele lihase arengule ja taastumisele. Juurviljad on aga täiesti ohutud ja neid võib süüa küll nii palju kui soovi on.

Kaalunumbrist olulisem on muutus kehas

Ma olen enda suhtes alati väga kriitiline ja nõudlik. Ma ei ole kunagi rahul. Alati saab paremini. Samas arvan, et olen igati graafikus ja mingeid loobumise mõtteid ei ole küll kordagi pähe tulnud. Kõige rohkem loodan areneda kindlasti oma tantsuoskuses. Tahan teha pöördeid täpsemini ja kiiremini. Tahan olla kingades stabiilsem ja noh, kõverad põlved ka ikka vahel ilmuvad. Annan endast kindlasti parima, aga ükskõik kui hästi ma ka ei esineks, saan areneda veel palju-palju paremaks.

Kaal ei ole kahjuks üldse langenud. Kuigi märkan visuaalseid muutusi – talje muutub kuivemaks. See on hea näitaja, et protsess toimub. Pean tunnistama, et ma ei ole ka olnud väga karm, peaaegu iga päev söön midagi magusat. Aga eks nüüd, kui etteaste läheneb, suudan hoida karmimat joont. Alkoholist olen küll praegu täielikult loobunud. Sellega toimetulek on kehale lisastress ja seda pole vaja. Mul vallanduks kohe peavalu.

Ainult kaalunumbri jälgimine ei oleks kindlasti õige. Treeningkoormusega võib juhtuda nii, et kaalunumber jääb samaks, kuid keha pilt muutub palju ilusamaks. See tähendab, et treenimine on muutnud keha koostist – rasva on vähenenud ja lihast juurde tulnud. Ei tohi unustada, et rasv kaalub vähem kui lihas. Lisaks mõjutab kaalu ka vedeliku kogus kudedes ja trennijärgselt kipub lihas endaga vett siduma. Ja samuti ei saa muutusi oodata üle öö. On päris põnev, milline on minu tulemus esinemise ajaks.

Näljutamine ei tööta sellise koormuse juures kohe kindlasti. Esiteks väheneks lihas, mis vananedes niigi tahab kahaneda. Lihaskond on aga toetuseks kogu meie kehale. Teiseks ei oleks näljasena mul jõudu treeninguteks ja ka aju ei toimiks nii erksalt. Toit on inimesele nagu kütus autole – muidu ta ei tööta. Ja toitu ei saa suhtuda kui vaenlasesse, millessegi, mis meid paksuks teeb. Küll aga tuleks teha paremaid valikuid, et keha oleks terve ja parimas vormis.

Vanusega olen ise muutunud veidi leebemaks. Kui tahan, söön ka kommi ja kooki. Ma ei usu väga rangesse piiramisse. Aga valitsema peab tasakaal. Ja kui üks päev läheb toitumine veidi vabamalt, siis tuleks lihtsalt järgmisel päeval taas enam menüüd jälgida.

Praegu on võtmeküsimus see, et kui tahan oma toitumist paremini jälgida, siis on vaja mingitki ettevalmistust. Aega on väga vähe ja mu päevad jooksevad tiheda graafikuga hommikust õhtusse. Oluline on, et oleks varutud nii koju kui ka trenni tervislikku toitu. Et ei tekiks momenti, kus järsku tekkinud näljatunne on nii suur, et veresuhkur on nii langenud ja enesetunne nii halb, et sööd ükskõik mis ette juhtub. Seega proovin teha nii, et mul on kaasas mõni puuvili enne ja pärast trenni koheseks tarbimiseks. Söön palju ka kohupiima, skyri, kodujuustu ja peamiselt kanaliha. Ka muna on hea proteiini allikas. Juurviljad ja salatid on menüüs piiramatult. Proovin vältida erinevaid poolfabrikaate. Aga nagu ütlesin, ei ole ma veel toidu suhtes väga piiravaks läinud ja esinemise lähenedes usun, et jälgin oma toitumist veelgi enam.

Mida teen täna teisiti kui bikiinifitnessiks valmistudes

Kui võrdlen tänast ettevalmistust kümne aasta taguse bikiinifitnessiga, siis peamine erinevus on kindlasti tantsutreeningutes. Jõusaalitrenniks aja leidmine oli lihtsam, sain rohkem vaid enda ajagraafikuga arvestada. Tantsutrenn on mulle kordades emotsionaalsem ja nagu ütlesin, saab ka aju suure koormuse. Toitumine ei ole mul ka nii äärmuslik kui toonase ettevalmistuse juures. Ja erinevus on kindlasti see, et omandan praegu nii ägedat uut oskust – hästi tantsida on ju nii lahe. Samas tantsuetteastet laval pean suuremaks väljakutseks kui laval poseerimist.

Kümme aastat tagasi, kui bikiinifitnessiks valmistusin, oli kogu mu menüü terve aasta jooksul iga toidukorra kaupa kaalutud ja karpi pakitud. Jälgisin äärmusliku täpsusega kõike, mida sõin. Olin juba ammu otsustanud, et taolist toitumist ma enam teha ei soovi. Ma ei soovi olla äärmuslik ja tahan säilitada võimalikult tavapärast elu. Kui peaksin ühe lausega ütlema, mida bikiinifitnessi aeg mulle õpetas ja mida kasutan nüüd ka võistlustantsu ettevalmistuses, siis see oleks: distsipliin ja järjepidevus. Tulemuseks on vajalik rutiin ja selle järgimine. Ilma pingutuseta edu ei saavuta.

Kuidas kohandan ettevalmistust reisil olles

Vahepeal tuleb mul olla ka reisil ning kohandada ennast vastavalt kohustustele. Kogu elu ei saa ju seisma jääda. Kui viibin meditsiinilise ilu konverentsil, siis tuleb ette palju liikumist. Hommikul vara ja ka õhtul hiljem plaanin jalutada. Seega tuleb vahelduseks palju samme. Hotellitoas saan teha veidi harjutusi oma keha raskusega, näiteks planku, ja saan veidi harjutada aeglaselt ka mõne sammu või liikumise tehnikat. Ma ei ole profisportlane ja pean mahutama nii töö kui muud tegevused oma päevaplaani, kuid midagi ei ole võimatut. Peab olema tahe. Kui on tähtis ettevalmistuse periood, siis katsun erinevates olukordades lihtsalt oma vajadused kohandada olukorraga.
Tuleb olla leidlik.

Kleit, kingad ja kogu lavaline tervik

Kleiditeema muudab kõik kahtlemata veel reaalsemaks. Nädala alguses oli meil kohtumine Gerli Padari ja Elega. Ele teeb valmis kleidi tooriku ja Gerli hakkab seda detailide ja kaunistustega viimistlema. Olin enne Gerlile saatnud näiteid kleitidest, mis mulle meeldivad, ja jäin tema tagasisidet ootama, kuna kindlasti arvestan eksperdi soovitusega nii lõike kui materjali osas. Üldiselt olen alati seda usku,
et igaüks jäägu enda valdkonna juurde ja kleidi detailid jäävad suures osas Gerli otsustada.

Kleidi rolli ei saa kindlasti alahinnata. Tantsuspordi juures on tähtis kogu tervik – tantsuoskus, vorm, soeng, meik, kleit ja kingad. Iga lüli on osake tervikust ja tervik loeb. Kui tants on perfektne, tuleb kindlasti kasuks, kui ka kõik väline harmooniliselt kokku sobib. Samas ka kõige ilusam kleit ei päästa, kui samme ei tea. Kuna meil on kleidi idee nüüd paigas, siis oskan oma etteastet juba veelgi reaalsemalt ette kujutada.

Visuaalne pool tähendab mulle väga palju, sest see kõik on üks tervik. Soovin, et kõik väline sobiks kokku minu olemusega. Mul on omad eelistused soengustiilis – kõlab naljakalt, et mulle meeldib lihtsus, sest võistlustantsu kleidid ei ole kindlasti mitte lihtsakoelised. Ometi ei taha ma olla kuidagi liiga üle võlli. Olen jälginud palju erinevaid võistlejaid ja nende stiili ning sellest tulenevalt tean, mida ma kindlasti ei taha.

Kleidi juures on oluline nii lõige, värv kui ka kaunistused. Nagu me teame, siis õige lõikega saab tuua esile keha parimaid pooli ja samas neid, mis on nõrgemad, varjata. Õige lõikega saab teha keha sihvakamaks, jalgu ja kaela pikemaks. Mulle on kindlasti oluline, et kleit sobiks minu olemusega – loome elegantset kleiti. Kui toorik on valmis, liigub see Gerli Padari kätte, kes hakkab seda kaunistama erinevate detailidega. Tantsukleitidel kasutatakse nii säravaid Swarovski kive, pärleid, klaasinarmaid, narmaid ja muud. Need sätitakse äärmise täpsusega õigesse kohta, kus need kõige suurema mõju avaldavad.

Ühe võistluskleidi valmistamine võtab keskmiselt nädala. Minu pasodoble kleit sai lõpliku lihvi esinemisele eelnenud ööl. Selle valmimisest lisan ka fotod. Loodan, et uuel nädalal saan juba kleidi toorikut proovida. Kleit peab kindlasti olema seljas mugav, et see ei takistaks liikumist, vaid pigem soodustaks veelgi teatud kehaosade liikumist. Esinemise eelsel õhtul on plaanis sellega ka korra tantsida.

Kui Gerliga kleiti arutasime, ütles ta, et võistlustantsu kleidid võivad oma kaunistuste rohkuse tõttu kaaluda kuni kaheksa kilo. Kui see on tantsija keha järgi tehtud, siis tantsija seda raskust ei tunne. Kleit võib aga olla ka kivide ja kaunistusteta. Nooremates vanuserühmades on kleidile ka piirangud – lastel ei tohi olla kive, sätendavaid detaile ja ka kleidi pikkus ning lõige on piiratud. Täiskasvanule kleiti tehes saab olla loomingulisem ja see Gerlit selle protsessi juures köidabki.

Tantsukingad olid minu jaoks alguses täielik kultuurišokk. Kui ma neid esmalt vaatasin, ütlen ausalt, need tundusid mulle nii koledad ja seejuures nii hinnalised. Kui me võrdleme tantsukinga mõne Jimmy Choo mudeliga, siis on disainil mõistagi suured erinevused. Aga tantsukingi ei saagi võrrelda mõne ägeda tavajalatsibrändiga. Need on täiesti erineva funktsiooni ja olemusega ning loodud selleks, et nendes saaks tantsida.

Nende kingade tallad on nii pehmed, et neid saab mööda maad rullida. Tantsides pean tihti kasutama nn pinteldamise tehnikat, mis tähendab, et suur varvas puudutab esimesena maad ja tihti rullib kinga talla otsa enda alla. Tantsides tõustakse sageli ka väga kõrgele päkale või suure varba otsale. Tavakingades tantsida cha-cha-cha’d tehnikaga, mis on võistlusspordis oluline, on võimatu. Ma arvan, et juba korra proovides kaasneksid suured vigastused.

Hetkel pean ma tantsukingadega võitlust, et nad endale allutada ja et suudaksin oma jalalaba tööd hoida sama aktiivsena kui sukkades tantsides. Muide, naljakas fakt on see, et iga tantsutunniga kulub mul paar õhukesi sokke. Kuna varbad liiguvad kinga tallast väljas ja vastu põrandat, on trenni lõpuks suur varvas sokist väljas. Peaksin mõne sukavabriku endale sponsoriks hankima.

Lisaks sammudele tahan lavale tuua oma hinge

Järgmistel nädalatel ei keskendu ma ainult tehnika lihvimisele ja visuaalse vormi tegemisele, vaid mõtlen ka sellele, kuidas suudan sellel hetkel tuua lavale peale tantsusammude ka oma hinge. Olen märganud, et tantsu vaadates ei köida mind tihti üldse ainult väga täpne tehniline sooritus, vaid ka see, kui palju panevad tantsijad igasse liigutusse oma seesmist peegeldust ja sõnumit. Tants on imeline kunst, nagu lugu, mille sõnumit saab tantsides esitada. See teeb selle põnevaks.

Vastavalt tantsule ja ka loole, mille järgi tantsitakse, saab kujundada karakterit ja mängida mõnda rolli või miks mitte hoopis rääkida enda lugu. See on emotsionaalselt nii haarav sport. Ja minu jaoks on tõelised meistertantsijad need, kelle lugu jätab usutava mulje. See peidab ka tehnilisi eksimusi ja perfektne tehnika ei olegi tegelikult tantsuspordi ainus eesmärk.

Kavas on teha ka pildistamised trennidest, et saaksite juba veidi ka sellest PRO AM etteastest aimu. Praegu tantsime Martiniga ja Mariusega saan alles tantsida vahetult eelnevatel päevadel. See on muidugi ka väljakutse, sest tänu kogemusele oskab Martin mind juba väga hästi juhtida. Mariusele olen ma aga alles uus partner, kelle tantsuoskus on alles tekkimas.Kui soovite minu teekonnale veel kaasa elada, siis mind leiab Instagramist aadressil @evelinainomae ja loomulikult ka siit samalt kodulehelt. Ja tuletan ka meelde, et Piletilevist on piletid saadaval ning minu esinemine toimub laupäevasel päeval gala osa alguses kell 17.00.